Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut on ühtaegu vana ja uus. 2004. aasta maikuus tähistasime akadeemilise ajakirjandusõpetuse 50. aastapäeva. Instituudi akadeemilise uurimise valdkonnad ja õppekavad on tänaseks laienenud palju kaugemale kitsalt ajakirjandusest, meie kolm õppetooli tegelevad kommunikatsiooniga infoühiskonnas, organisatsioonide teadmusjuhtimisega, tarbimiskultuuriga, poliitilise kommunikatsiooniga, meediakasutusega ja muuga. Ajakirjandusega muidugi ka.

Ajakirjanduse ja suhtekorralduse bakalaureuseõppekava eesmärk on anda tudengitele eeskätt laiapõhjaline sotsiaalteaduslik ja kommunikatsioonialane haridus. Õppekava raames peab valima ajakirjanduse ja/või suhtekorralduse eriala, kuid lisaks võib omandada kõrvaleriala teistest ülikooli õppekavadest.

Õpinguid on võimalik jätkata kahel magistriõppe kaval - ajakirjandus ja kommunikatsioonijuhtimine. Esimene võimaldab spetsialiseeruda ajakirjanikuks, toimetajaks või omandada erioskusi meediaõpetuse alal. Kommunikatsioonijuhtimise õppekaval on omakorda kaks spetsialiseerumise suunda: praktilise tööalase väljundiga kommunikatsioonijuht ning uurimishuvile suunatud kommunikatsiooniuuringud.

Meedia ja kommunikatsiooni õppekaval doktorantuuris saab jätkata iseseisva uurimistööga instituudi uurimisrühmade juures.

50 aastat tagasi oli ajakirjanduse õpetamine eesti keeles meie kultuurilise enesesäilitamise üks võimalus. Nüüd on ajakirjanduse, meedia ja kommunikatsiooni õpetamine ja uurimine eesti keeles osa rahvusvahelisest kommunikatsiooniteadusest. Akadeemiline õpetus peab olema teaduspõhine ning seega piiriülene, kuid me püüame seda säilitada ja arendada ka eestikeelsena. Seetõttu on meie instituudi õppejõud kümnete välispublikatsioonide kõrval kirjutanud ja tõlkinud ka eestikeelseid erialaseid õpikuid ning artikleid.

• Meie märksõna on kommunikatsioonikultuur
• Me peame oluliseks eneseväljenduse ning dialoogi kompetentsi, mille aluseks on osapoolte huve arvestav ning ühismeelele suunatud kommunikatsioon
• Meid ühendab usk sõna loovasse jõudu: verbum creat omnia
• Meie tudeng ja vilistlane – olgu ta ajakirjanik või kommunikatsioonispetsialist – on sõna loova jõu kandja.